Moskva Mari Kaasmaalaskonna avaldus seoses mari küsimuse käsitlemisega Venemaa Riigiduumas

13.05.2005

Europarlamendi 12. mail 2005 vastu võetud resolutsioon “Inimõiguste ja demokraatia rikkumised Vene Föderatsiooni Marimaa vabariigis” panid liikuma mitmed Venemaa föderaalstruktuurid, nagu Venemaa presidendi administratsioon, Riigiduuma, Föderatsiooninõukogu, Välisministeerium, Regionaalarengu ministeerium, samuti “Ühtse Venemaa” ja kommunistliku partei. Kõrvale ei jäänud ka ühiskondlikud organisatsioonid, näiteks Venemaa Soome-ugri Rahvaste Assotsiatsioon, rääkimata üleöö Euroopas kuulsaks saanud Marimaa enda mitmesugustest seadusandlikest ja täidesaatvatest struktuuridest.

See pretsedent kinnitab veelkord Venemaal juurdunud praktikat, nimelt et ainus mis suudab kainestada neid, kelle ülesandeks on, Solženitsõni väljendit kasutades, “hoida rahvast”, olgu see suur, väike või keskmine ja elagu ta kus tahes, on rahvusvahelise avalikkuse hääl.

Sooviksime märkida, et viimaste aastate jooksul., eriti 2004-2005, on terved töökollektiivid, sõjaveteranid, teadlased, kultuuri- ja kunstitegelased saatnud Venemaa presidendi administratsioonile ja erinevatesse föderaalametkondadesse sadu kirju, kus esitatakse fakte Marimaal toimuvate inimõiguste ja demokraatia rikkumiste kohta. Kirjades on eriti välja toodud asjaolu, et alates 2001. aastal toimunud Leonid Markelovi võimuletulekust on kannatanud rahvuskeelne haridus, marikeelse kirjanduse väljaandmine, mari rahvusest inimeste töö ja osalus ühiskonna erinevais sfäärides ja ametites.   

See kõik väljendus erilise intensiivsusega detsembris 2004 toimunud presidendivalimiste kampaanias ja pärast seda, kui hakati vallandama ja taga kiusama opositsioonilist kandidaati toetanud inimesi, seda isegi kohtulikul teel. Kahjuks ei võetud födreaalvõimu koridorides neid fakte tõsiselt. Vastuseta jäid ka meie Kaasmaalaskonna nõukogu osalusel saadetud kirjad Regionaalarengu ministeeriumile, Siseministeeriumile, inimõiguste föderaalvolinikule, Venemaa presidendi inimõiguste komisjonile, Venemaa Rahvaste Assambleele, mitmetele Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu saadikutele.  

Peale Europarlamendi vastu võetud resolutsiooni hakati Venemaal hoopiski kiiruga organiseerima igasuguseid “avaldusi Venemaa siseasjadesse sekkumise kohta” ning Marimaal kujunenud olukorra ja demokraatlike vabaduste rikkumise “tendentsliku käsitlemise” kohta. Erilist innukust ja agarust näitavad siin üles Marimaa ametnikud, kes nagu koopiamasina alt tulnuna paiskavad välja Europarlamendile adresseeritud kirju kodanikelt, asutustelt ja ühiskondlikelt organisatsioonidelt. Sellist “loomingulisust” lubati üles näidata ka väljaspool Marimaad elavate maride ja teiste soome-ugrilaste organisatsioonidel. 

Sellised meetmed Europarlamendi otsuse degradeerimiseks on meie arvates kontraproduktiivsed, mis asjade parandamise asemel probleemi süvendavad. Väljapääs on selge: tagandada Markelovi autokraatlik režiim, mille on võimule aidanud keskvõim, sealhulgas presidendi esindaja Sergei Kirijenko ja Föderatsiooninõukogu senaator Aleksandr Toršin, kellel Marimaa ega mari rahvaga pole mingit pistmist. Tagandamiseks on praegusel ajal vaja ainult Venemaa presidendi tahteavaldust. 

Tahaksime rõhutada, et sadu aastaid on mari rahvas olnud rahuarmastav, heatahtlik ja seaduskuulekas, kes ei pretendeeri kunagi võõrastele territooriumitele, kuid püüab siiski säilitada omaenda rahvuslikku identiteeti.  Marid ei toeta  neid Lääne ringkondi, kes tahavad mari küsimust ära kasutada Venemaa nõrgestamiseks. 

Siiski leiame, et on saabunud aeg vabaneda impeeriumiaegsetest stereotüüpidest ja otsida kontakti euroopaliku mõtlemisega, mida väljendab käesolev Europarlamendi resolutsioon.

Meie avaldus on tehtud  seoses antud küsimuse käsitlemisega Venemaa Riigiduumas.

J. Jerofejev, Kaasmaalaskonna auesimees

M. Dolgov, Kaasmaalaskonna esimees

J. Minilbajeva, kaasmaalaskonna aseesimees

Allikas: Venemaa soome-ugri rahvaste infokeskus
10. juunil 2005, Moskva