Mari keel ähvardab kaduda järgmise inimpõlvega
04.07.2005
Mulle
meeldib mõelda, et see oli ajakirjanduse ajaloos ainus kord, kui mitte-eestlased
kasutasid eesti keelt suhtluskeelena. Külastasin Jo¹kar-Olat, Mari Vabariigi
pealinna, mis asub 800 kilomeetrit Moskvast ida pool.
"Kasutasin seal eesti keelt" võib tõlgendada kui "püüdsin kasutada".
Minu aktiivne sõnavara sisaldab igapäevaseid viisakusavaldusi ja võimaldab
restoranis toitu tellida. Kuid tudengid, kellega ma koos olin, rääkisid
seda keelt vabalt. Nende emakeel, mari keel, kuulub soome-ugri keelterühma
ja nad kõik olid Eestis õppinud.
Nad ei soovinud põhimõtteliselt minuga vestelda vene keeles, sest neile
on see okupantide keel. Alguses mõtlesin, et nad teevad nalja, aga ei teinud.
Nad rääkisid vene keele lingvistilisest ja kultuurilisest ¹ovinismist samasuguse
pahameelega nagu eestlased ja lätlased aastakümnend tagasi.
Vähenenud õpetamine
Üliõpilaste eestvedaja oli kohalik ajakirjanik Vladimir Kozlov
- tark, huumorimeelega ja kainelt mõtlev. Pole mõtet rääkida iseseisvusest,
oli tema seisukoht. Mari Vabariik on ümbritsetud Venemaaga ning venelased
ületavad oma arvukuselt 600 000 mari.
Kozlov lisas, et kiiresti on vaja midagi ette võtta, et mari keel ja
kultuur ei kaoks. Marikeelsed televisiooni- ja raadiosaated ning mari keele
õpetamine on vähenenud. Kui asjaolud ei muutu, sureb mari keel järgmise
põlvkonna jooksul välja.
Asi hakkas halvenema kolm aastat tagasi, misjärel mari keele olukord
on aasta-aastalt ikka kehvemaks muutunud. Paljud mari keele kõnelejad on
kõrvaldatud riigiametitest.
Mari Vabariigi kuberner Leonid Markelov kasutas miilitsaüksusi,
et takistada eelmise aasta detsembris toimunud maride poliitilise liikumise
kongressi. Selle aasta veebruaris tungiti kallale minu ajakirjanikust sõbrale
Kozlovile ning tema enda sõnade kohaselt tuli käsk selleks ülevalt poolt.
Mari aktivistid peavad oma koosolekuid metsas, peitumaks kohalike ametivõimude
eest. Tegelikult on selline kokkusaamine sümboolne, sest marid on Euroopas
viimane rahvakild, kes austab paganlikke jumalaid pühades hiites.
Maride keeruline olukord on jõudnud ka laiemale areenile. Euroopa Nõukogu
Parlamentaarne Assamblee uuris maride olukorda, mille eest peaks vist tänama
Venemaa agressiivset käitumist, kuid olukorra raport pole veel valmis.
Mais mõistis Euroopa Parlament ühehäälselt hukka Mari Vabariigi võimude
etnilise poliitika. Seda tänu maride sugulastele, eriti soomlastele, aga
ka eestlastele ning ungarlastele.
Eelmisel nädalal ütles Ungari parlamendi esimees Katalin Szili,
et kolme riigi seadusandjad soovivad luua ametlikke suhteid Venemaal asuvate
soome-ugri rahvaste esindajatega.Kahtlen, kas dialoog annab tulemusi.
Riskantne salvamine
Kreml arvab, et välisriikide kriitika on lihtsalt "sina mulle - mina
sulle" taktika ning püüavad tähelepanu kõrvale juhtida, rääkides Eesti
ja Läti venelasi "diskrimineerivast" keele- ja kodakondsuspoliitikast.
Tegelikult on sellise olukorra tekkimisel oma põhjus. Endisele okupeeritud
rahvale nagu eestlased on igal võimalusel venelaste salvamine ahvatlev
ja samas riskantne. Kuid maride õigused on tõsine teema ning see ei kao
kuhugi.
Augustis toimub Jo¹kar-Olas kümnes iga-aastane rahvusvaheline soome-ugri
teadusuuringute kongress.
Tuleb tunnistada, et filoloogid ja kirjanduskriitikud ei ole just jõud,
kes viiksid ellu revolutsioonilisi muutusi. Kuid maridele on alguseks sellest
küllalt.
Nimetatud konverents pole siiani olnud lihtsalt kasutu põlisrahva sõnamulina
koht, nagu kohalikud võimumehed seda nimetavad, vaid mari keelel on oma
koht kultuuris. Kui minu eesti keele oskus oleks parem, külastaksin isegi
seda konverentsi.
Hävimisohus keel
-
Mari keel, mida räägib umbes 540 000 inimest, kuulub soome-ugri
keelkonna Volga keelte rühma.
-
Maridel on kolm selgesti eristatavat, eri murdeid kõnelevat
rahvusrühma: mäemarid, niidumarid, idamarid.
-
Eraldi eksisteerivad mäemari ja niidumari kirjakeel; niidumari
kirjakeelt kasutavad ka idamarid.
-
Tänapäeval peab mari keelt oma emakeeleks umbes 80 protsenti
maridest.
-
Lähimad sugulaskeeled on ersa ja mok¹a.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Edward Lucas, The Economist
Allikas: Postimees
|