Mari keel ähvardab kaduda järgmise inimpõlvega

04.07.2005

Mulle meeldib mõelda, et see oli ajakirjanduse ajaloos ainus kord, kui mitte-eestlased kasutasid eesti keelt suhtluskeelena. Külastasin Jo¹kar-Olat, Mari Vabariigi pealinna, mis asub 800 kilomeetrit Moskvast ida pool.

"Kasutasin seal eesti keelt" võib tõlgendada kui "püüdsin kasutada". Minu aktiivne sõnavara sisaldab igapäevaseid viisakusavaldusi ja võimaldab restoranis toitu tellida. Kuid tudengid, kellega ma koos olin, rääkisid seda keelt vabalt. Nende emakeel, mari keel, kuulub soome-ugri keelterühma ja nad kõik olid Eestis õppinud.

Nad ei soovinud põhimõtteliselt minuga vestelda vene keeles, sest neile on see okupantide keel. Alguses mõtlesin, et nad teevad nalja, aga ei teinud. Nad rääkisid vene keele lingvistilisest ja kultuurilisest ¹ovinismist samasuguse pahameelega nagu eestlased ja lätlased aastakümnend tagasi. 

Vähenenud õpetamine

Üliõpilaste eestvedaja oli kohalik ajakirjanik Vladimir Kozlov - tark, huumorimeelega ja kainelt mõtlev. Pole mõtet rääkida iseseisvusest, oli tema seisukoht. Mari Vabariik on ümbritsetud Venemaaga ning venelased ületavad oma arvukuselt 600 000 mari. 

Kozlov lisas, et kiiresti on vaja midagi ette võtta, et mari keel ja kultuur ei kaoks. Marikeelsed televisiooni- ja raadiosaated ning mari keele õpetamine on vähenenud. Kui asjaolud ei muutu, sureb mari keel järgmise põlvkonna jooksul välja.

Asi hakkas halvenema kolm aastat tagasi, misjärel mari keele olukord on aasta-aastalt ikka kehvemaks muutunud. Paljud mari keele kõnelejad on kõrvaldatud riigiametitest. 

Mari Vabariigi kuberner Leonid Markelov kasutas miilitsaüksusi, et takistada eelmise aasta detsembris toimunud maride poliitilise liikumise kongressi. Selle aasta veebruaris tungiti kallale minu ajakirjanikust sõbrale Kozlovile ning tema enda sõnade kohaselt tuli käsk selleks ülevalt poolt. 

Mari aktivistid peavad oma koosolekuid metsas, peitumaks kohalike ametivõimude eest. Tegelikult on selline kokkusaamine sümboolne, sest marid on Euroopas viimane rahvakild, kes austab paganlikke jumalaid pühades hiites.

Maride keeruline olukord on jõudnud ka laiemale areenile. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee uuris maride olukorda, mille eest peaks vist tänama Venemaa agressiivset käitumist, kuid olukorra raport pole veel valmis. Mais mõistis Euroopa Parlament ühehäälselt hukka Mari Vabariigi võimude etnilise poliitika. Seda tänu maride sugulastele, eriti soomlastele, aga ka eestlastele ning ungarlastele. 

Eelmisel nädalal ütles Ungari parlamendi esimees Katalin Szili, et kolme riigi seadusandjad soovivad luua ametlikke suhteid Venemaal asuvate soome-ugri rahvaste esindajatega.Kahtlen, kas dialoog annab tulemusi. 

Riskantne salvamine

Kreml arvab, et välisriikide kriitika on lihtsalt "sina mulle - mina sulle" taktika ning püüavad tähelepanu kõrvale juhtida, rääkides Eesti ja Läti venelasi "diskrimineerivast" keele- ja kodakondsuspoliitikast. 

Tegelikult on sellise olukorra tekkimisel oma põhjus. Endisele okupeeritud rahvale nagu eestlased on igal võimalusel venelaste salvamine ahvatlev ja samas riskantne. Kuid maride õigused on tõsine teema ning see ei kao kuhugi. 

Augustis toimub Jo¹kar-Olas kümnes iga-aastane rahvusvaheline soome-ugri teadusuuringute kongress. 

Tuleb tunnistada, et filoloogid ja kirjanduskriitikud ei ole just jõud, kes viiksid ellu revolutsioonilisi muutusi. Kuid maridele on alguseks sellest küllalt. 

Nimetatud konverents pole siiani olnud lihtsalt kasutu põlisrahva sõnamulina koht, nagu kohalikud võimumehed seda nimetavad, vaid mari keelel on oma koht kultuuris. Kui minu eesti keele oskus oleks parem, külastaksin isegi seda konverentsi.

Hävimisohus keel

• Mari keel, mida räägib umbes 540 000 inimest, kuulub soome-ugri keelkonna Volga keelte rühma.

• Maridel on kolm selgesti eristatavat, eri murdeid kõnelevat rahvusrühma: mäemarid, niidumarid, idamarid. 

• Eraldi eksisteerivad mäemari ja niidumari kirjakeel; niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. 

• Tänapäeval peab mari keelt oma emakeeleks umbes 80 protsenti maridest.

• Lähimad sugulaskeeled on ersa ja mok¹a.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Edward Lucas, The Economist

Allikas: Postimees