Põlisrahvad võivad tummaks jääda

16.10.2005

Karjalas tuntakse muret rahvuskeelte kadumise pärast

Venemaa väikerahvaste keeled on kadumisohus - sellisele järeldusele jõuti Petroskois toimunud rahvusvahelisel keeleteadlaste konverentsil. Koos keelte kadumisega kaovad aga ka füüsiliselt mitmed sellised rahvad, kes on Venemaa territooriumi asustanud ja Venemaale andnud tema kordumatu rahvusliku omapära. 15 Venemaa regiooni esindajad ning teadlased Saksamaalt, Norrast, Soomest ja Jaapanist jõudsid seisukohale, et ilma võimudepoolse osaluseta seda probleemi lahendada ei saa. 

Osalejate ühine arvamus oli, et Venemaal toimub ametlikul tasandil praktiliselt kõigi mitte-riigikeelte diskrimineerimine. "Ühiskondlikul tasandil kasutusest välja surutud väikerahvaste keeled assimileeruvad kiiresti", väitis Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskuse Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudi direktor Irma Mullonen. "Nende keelte kandjate arv väheneb järsult, sest on kadunud keelte väärtuse ja prestii¾i tunnetamine, ning seetõttu tuleb neid õppides järjest enam kasutada võõrkeele õppimise metoodikat. Emakeele õppimisvõimalused piirduvad föderaaltasandil kinnitatud õppeprogrammidega, uusi õpikuid ja õppematerjale pole saada." Mulloneni arvates "taanduvad sõna otseses mõttes kõik väikerahvaste keeltega seotud probleemid sellele, et kaitse peab toimuma seadusandlikul tasandil."

"Karjala rahvuslik üldsus on kaks korda teinud ettepaneku anda meie vabariigi territooriumil karjala keelele teise riigikeele staatus", deklareeris ühiskondliku organisatsiooni "Karjala kongress" esimees Anatoli Grigorjev. "Mõlemad initsiatiivid lükati tagasi. Üheks tagasilükkamise põhjuseks oli nõudmine luua olemasolevate karjala keelte murrete baasil ühtne kirjakeel. Töö selle kallal käib, kuid mida on üldse võimalik teha, kui Karjala parlamendis soome-ugri keelte kandjaid polegi? Iga põlisrahvas peab olema kindla kvoodi alusel esindatud kohalikes võimuorganites, selleks et oma huve kaitsta, muidu ei ole diskrimineerimist lõpetada võimalik."

Konverents töötas välja soovitused Venemaa võimudeorganitele. Saksa politoloog Theodor Gatgeber sõnas, et Venemaa valitsusele soovitatakse endistviisi ratifitseerida Riigiduumas lõppude lõpuks Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta, millele Venemaa kirjutas alla juba 2001. aastal. Samuti tuleb määratleda "kadumisohuse olevate keelte juriidiline staatus" ja võtta tarvitusele adekvaatsed riiklikud meetmed negatiivsete protsesside ületamiseks, seda enam, et praegune hariduskontseptsioon on selgelt suunatud rahvuskeelte õppe vähendamisele.

Pressikonverentsil arutati eraldi Karjala 3 soome-ugri keele - karjala, vepsa ja soome keele - säilitamist. Praegusel ajal on isegi rahvuskeelses keskkonnas selgelt näha huvi langust keele vastu. Teadlased on arvamusel, et väikerahvaste emakeeled saavad aktiivselt areneda vaid juhul kui nende kasutamise järele mitmetes ühiskonnaelu sfäärides tekib reaalne nõudmine.

Andrei Farutin

Allikas: Nezavisimaja gazeta