Hirm valitseb Marimaad
15.03.05
Jaak Prozes, Fenno-Ugria hõimukeskuse juhataja
Tavapäraselt võetakse Marimaal eestlasi vastu ülihästi. Vähe
on seal inimesi, kes eestlasi ei teaks või meie maad ei tunneks. Vaevalt
et ühegi teise rahva seas, välja arvatud soomlased, on nii palju eesti
keele valdajaid.
Kohalik
võim suhtub vägivallategudest rääkimisse allergiliselt, mis seletab sedagi,
miks minu seekordne Marimaa-visiit märtsi alguses sugugi oodatud polnud.
Enamik ametnikke jäi hetkega haigeks, kuid said teada minu soovist nendega
kohtuda. Väiksemad ametnikud pidid kohtumiseks luba küsima keskmistelt
ametnikelt ja keskmised juba ministrilt. Mis siis Marimaal toimub?
Kõige lihtsamalt öeldes toimub Marimaal arveteõiendamine nendega, kes
toetasid presidendivalimiste kampaanias vastaskandidaati, samuti ei sallita
neid, kelle arvamus presidendi omaga kokku ei lange. Inimesi lastakse töökohalt
lahti, koondatakse ja luuakse hirmuatmosfääri. Rahvas räägib, et telefonikõnesid
kuulatakse pealt, et president on kättemaksuhimuline.
Samas pole aga inimestel pea mingit võimalust oma arvamust avaldada.
Sealne ajakirjandus on peaaegu tervenisti valitsuse kontrolli all - GLAVLIT
pole küll taastatud, kuid võimukandjad kutsuvad toimetajaid ikka ja jälle
aru andma.
Tihtipeale öeldakse neile aga lausa ette, mida avaldada või mida mitte.
Näiteks Mari rahvuskongressi esimehe Vladimir Kozlovi läbipeksmine
ei leidnud ajakirjanduses mingit vastukaja. Kujutagem näiteks teatavas
kõverpeeglis ette, et sama juhtunuks meie riigikogu spiikriga ja see ei
leiaks mingi kajastust meie ajakirjanduses.
Samuti ei leia sealses ajakirjanduses äramärkimist ajakirjanike peksmised.
Kui Mari Vabariigis püsib kuritegude avastamise protsent 50-60 vahel, siis
rahvusliidrite ja ajakirjanike peksmise korral on see näitaja null. Seega
saab üha enam mõistetavaks, miks valitseb 21. sajandi Marimaal hirmusündroom
ja mari poetess Jessaulova kirjutab luuletuses "37-ndasse aastasse
paokil on uks".
Kui siia lisada veel Mari Vabariigi presidendi kantseleiülema küüniline
kommentaar, et Kozlovile oli peksasaamine kasulik, siis hakkad paratamatult
mõtlema, ons see siis tõepoolest tänapäeval võimalik?
On selge, et keset tormilisi repressioone polnud oodatud ka meie riigikogulaste
visiit. Mari parlamendi esimees põhjendas seda sellega, et seadusandlik
kogu töötab märtsis ja aprillis nii aktiivselt, et muuks pole aega.
Tegelikult töötab Mari parlament märtsis ja aprillis nii aktiivselt,
et istungeid ei toimugi. Mari parlament koguneb harva ja võtab seadusi
vastu ülikiirelt - näiteks viimati ühe päeva jooksul 17 seadust ja seaduseparandust.
Praegune Mari Eli parlament on 52-liikmeline, kellest marisid on vaid kaheksa
ehk pisut üle 15 protsendi.
Marimaal oli päris palju juttu soome keeleteadlaste algatatud ja praeguseks
juba ligi 8000 allkirja kogunud toetuskirjast. Tundub, et sealsed riigiametnikud
ei adu probleemi olemust. Ühest küljest tundub, et Moskva on ajakirjanike
ja rahvusliidrite tagakiusamiseks ja sõnavabaduse piiramiseks vaikiva nõusoleku
andnud. Marimaa juht lihtsalt täitvat Kremli soove natuke liiga "agaralt".
Meelde tulevad Stalini jüngrid, keda Vladimir Iljit¹ pidi "tormakuse" pärast
noomima.
Teisest küljest aga leitakse, et rahvusasjad on Marimaal niigi päris
hästi korras ja naabritel Mordvamaal on lood palju kehvemad. Viimase arvamuse
puhul võib ütlejatel osaliselt õiguski olla, sest ersalased ja mok¹alased
on "sõbraliku" Vene karu kaisutuses oma hääle kaotanud.
Kuid kas saab pidada normaalseks seda, et ligi 650 000 maril on vaid
kaks-kolm tundi rahvuskeelseid telesaateid ja kümme tundi raadiosaateid
nädalas, aastas ilmub 20 rahvuskeelset raamatut ning et suurima rahvuskeelse
ajalehe tiraa¾ on 6000? Kas saab lugeda normaalseks seda, et vaid 21 protsenti
maridest saavad õppida mari keelt kui õppeainet ning et kõiki aineid õpetatakse
vene keeles?
Olukorras, kus on vaja vastu võtta otsuseid ja seadusi, mis võimaldaksid
mari keelte olukorda otsustavalt parandada, irvitab kohalik võim maride
üle ja näeb neis vaid tüütut probleemi. Ja vähe sellest - näeb, et probleemi
juured viivad Eestisse ja Soome, sealt aga USA-sse.
Siiski elavad marid rahvuslikus mõttes Venemaa soomeugrilastest kõige
paremini. Teiste soome-ugri rahvaste keeled on väljasuremise äärel ja nende
võimaliku kadumise pärast maailma rahvaste keele- ja kultuuripärandist
vastutab Venemaa. Meie kohus on seda nii Venemaale kui ka ümbritsevale
maailmale meelde tuletada.
Poliitilisi vastaseid pekstakse raudkangiga
President
Leonid Markelovi ametiajal on Marimaal läbi pekstud mitmed opositsionäärid
ja presidendi poliitikasse kriitiliselt suhtuvad ajakirjanikud. Kolm peksmist
on lõppenud surmaga. Nende mõrvade ja vägivalla eest ei ole kunagi kellelegi
süüdistust esitatud ega kedagi kohtu alla antud, kirjutab Helsingin Sanomat.
"Kallaletungitehnika on alati ühesugune," kirjeldab opositsiooni ajalehe
Dobrõje Sosedi peatoimetaja Vladimir Maltsev. Ta ise peksti
läbi kolm aastat tagasi. "Kahest-kolmest professionaalist koosnev jõuk
lajatab ohvrile selja tagant raudtoruga kuklasse ja lööb kindluse mõttes
veel paar korda juba lamavat ohvrit."
Maltsev pääses verevalumite ja luumurdudega, kuid tema ase-täitjale
Aleksandr Babaikinile lõppes säärane töötlemine 2001. aasta märtsis
surmaga. Samal kuul peksti surnuks trükikoja Periodika osakonnajuhataja
Leonid Plotnikov ja kohalik ajakirjanik Aleksei Bahtin.
Tollest mustast märtsist saati pole vägivald enam surmani viinud, kuid
raudkang on endiselt peksmisel kasutuskõlblik vahend. Samal viisil on läbi
pekstud rahvusteatri endine juht Viktor Nikolajev (korduvalt), inimõiguste
aktivist Vjat¹eslav Paidoverov ja ekspankur Sergei Malankin.
Viimane läks presidendiga tülli äriasjus.
Markelovi vastaskandidaat presidendivalimistel, kindral Ivan Teterin
sattus aga mullu augustis segastel asjaoludel avariisse, mis lõppes talle
invaliidistumise ja kandideerimisest loobumisega. Septembris peksti läbi
ajakirjanik Vitali Igitov, kes Markelovi hinnangul solvas teda enim.
Viimase nelja kuu jooksul on läbi pekstud Mari juudi ühingu juht Mark
Aron, raadio Svoboda ajakirjanik Jelena Rogat¹eva ning Venemaa
mari-liikumise Mer Kanga¹ juht Vladimir Kozlov.
Allikas: Eesti Päevaleht
|