Vaba Euroopa Raadio: Mordva keeled muutuvad “köögikeelteks”

20.09.2005

Saade “Vabaduse tee”, 17.09.2005

Oleg Panfilov: Augusti lõpus saatis Ersa Keele Päästefondi esimees Grigori Mussaljov Eesti parlamendi Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee saadikule  Katrin Saksile küllakutse Mordva vabariiki. Kirjas ütleb Mussaljov: “ Ersa ja mokša keele olukord on palju hullem kui mari ja mitmetel teistel soome-ugri keeltel. Rahvas, kes alles hiljuti oli peaaegu 2-miljoniline, on kuristiku äärel.” Mussaljov töötab ajalehe “Erzan Mastor” peatoimetaja asetäitjana. Telefoniliinil on ajalehe peatoimetaja Jevgeni Tšetvergov. Enne tema küsitlemist kuulakem meie Saranski korrespondendi Igor Telini pakutavat materjali. 

Igor Telin: Mordva ajakirjandus on 99 aastat vana. Täpsemalt räägib koduloouurija Svetlana Demina. 

Svetlana Demina: Esimene ajaleht “Mužik” hakkas Saranskis ilmuma aastal 1906. Ilmusid ainult mõned numbrid, aastal 1907 saadeti toimetaja riigivastase tegevuse eest maalt välja.

Ersa- ja mokšakeelsed lehed hakkasid ilmuma 1930-ndatel aastatel, kõigepealt “Mokšan Pravda” ja “Erzan Kommuna”. Ilmus ka palju rajoonilehti, tervelt 17, millest 10 olid rahvuskeelsed. “Mokšan Pravda” ja “Erzan Kommuna” jätkasid edukalt kogu nõukogude perioodi jooksul, sagedusega 3 korda nädalas. Praegu on jäänud 1 kord nädalas.  

Igor Telin: Kogu vabariigis ilmub praegu vaid 3 rahvuskeelset lehte. Lisaks kahele nimetatule ka “Erzan Mastor”, mida annab välja Ersa Keele Päästefond. Mordvakeelseid ajakirjanikke ei valmistata ette mitte kusagil. 

Svetlana Demina: Filoloogiateaduskonnas on küll žurnalistikaosakond, kuid see on ainult venekeelne. On ka ersa ja mokša keele osakond, aga see on jälle ilma  žurnalistikata, nii et tõepoolest, siin on tõesti probleem.

Igor Telin: Praegu on Mordvas 100 registreeritud väljaannet, millest üle 20 on vabariiklikud. Vabariiklikest ilmub iga päev vaid üks, “Izvestija Mordovii”. 

Ajalehed võib jaotada nelja rühma. Esiteks need, mida annavad välja valitsus või parlament. Teiseks formaalselt sõltumatud, kuid sisuliselt mitte, sest nad funktsioneerivad tänu riigieelarvest saadavale toetusele. Kolmandaks sellised, mis küll riigipoolset toetust ei saa, kuid orienteeruvad võimalusele saada seda tulevikus; ka need ei ole oma kursilt sõltumatud. Neljandaks reaalselt sõltumatud lehed, mida on vaid kaks, “Mordovija Segodnja” ja “Erzan Mastor”. 

Oleg Panfilov: niisiis, vestleme ajalehe “Erzan Mastor” peatoimetaja Jegveni Tšetvergoviga. Jevgeni Vladimirovitš, Tallinnas asuva Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse andmetel oli 2002. aastal ersasid ja mokšasid kokku 845 tuhat inimest, kellest emakeelt valdavad 67,4 protsenti. Milline on rahvuskeelte osakaal aga Mordvas ilmuvas ajakirjanduses? 

Jevgeni Tšetvergov: Ersa keeles ilmub ainult üks leht, “Erzan Pravda”, üks kord nädalas. See moodustab üldisest hulgast 1% . Ning seegi leht ei tee muud, kui kajastab võimude seisukohti. 

Raadiosaateid on rahvuskeeltes kokku poolteist tundi nädalas ning televisioonis iga päev mõneminutilised lühisaated. Mulle öeldi, et ersa ja mokša keeles on kokku 22% telesaadetest, kuid minu meelest see ei saa kuidagi tõsi olla. 

Oleg Panfilov: See meenutab ukraina keele olukorda nõukogude ajal, kus Tarass Ševtšenko teostes ja üldse ilukirjanduses oli ukraina keel lubatud, aga ametlikus asjaajamises mitte. 

Jevgeni Tšetvergov: Täpselt nii: neil on Ševtšenko, meil on Natkin ja teised klassikud, aga ometigi meie keelt pole mitte kusagil tarvis. See on muutumas köögikeeleks. Samuti väheneb rahvaarv lausa katastroofiliselt. Näiteks Sabajevski keskkoolis 10-15 aastat tagasi oli igal aastal 160 esimese klassi last, nüüd aga 4 last. See on maarajoonides üldine olukord. Küla hävib, ning seetõttu lahendatakse keeleküsimusi linnades. Ning väljaspool Mordvat asuvad mordvalased praktiliselt emakeelt ei oska. Näiteks Kuibõševi oblastis, kus on 80 tuhat mordvalast, põhiliselt ersad, on vaid 8 kooli, kus nende rahvuskeelt õpetatakse, ja sedagi vabatahtliku ainena. Tšuvaššias õpetatakse ersa keelt vaid ühes koolis. Nižegorodski oblastis ei õpetata seda üldse ja Penza oblastis vist vabatahtlikuna ühes koolis.

Allikas: Vaba Euroopa Raadio