Kas Komimaa ja Marimaa on kaks soome-ugri maailma vastandpoolust?

19.10.2005

Pika nimega rahvusvaheline seminar - "Soome-ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee tegevuse laiendamine olemasoleva rahvusvahelise koostöö raamides" - mahtus ära viie päeva sisse. Eelmisel teisipäeval (7.10.05) saabusid Sõktõvkari Konsultatiivkomitee koordinaatorid, laupäeval sõitis enamus osavõtjaid juba vabariigist ära.

Viiest päevast olid vaid kaks otseselt istungitepäevad, ülejäänud ajal tutvusid külalised vabariigi kultuurieluga ja osalesid ametlikel kohtumistel. Näiteks kolmapäeval avati Võlgortis ühiselt kuulsa balalaikamängija Semjon Nalimovi mälestussammas ning samal õhtul kuulati Sõktõvkaris ansambli "Balalaika" kontserti. Töö poolele võib kanda Konsultatiivkomitee istungi, Komitee koordinatsiooninõukogu koosoleku ja parlamendidelegatsioonide kohtumise Komi Vabariigi Riiginõukogu saadikutega ning ühiskondliku liikumise "Komi vojtõr" juhtidega.

Seminari avamine toimus Komi Riiginõukogu äsjaremonditud ja uuendatud suures saalis. Kuna saali oli juurde tulnud elektroonilist varustust, tuli külalistele kõigepealt selgitada, kuidas seda kasutada. Rahvas oli arusaaja ning tehnilisi viperusi seminari töö ajal ei juhtunud. Ürituse põhieesmärgiks, nagu seda ka alguses öeldi, oli töötada välja soovitused rahvusvahelise koostöö arendamiseks Konsultatiivkomitee, Venemaa Soome-ugri Rahvaste Assotsiatsiooni ja piirkondlike organisatsioonide vahel ning rahvusvaheliste fondide ja abiprogrammide abil teostatavateks projektideks - see teema pandi paika juba 2004. aasta augustis Tallinnas toimunud IV Soome-ugri Rahvaste Kongressil.

Osalejate seas olid peaaegu kõigi soome-ugri maade ja piirkondade esindajad. Esmakordselt võtsid üritusest osa Rootsi ja Norra kveenid (soome päritolu põhjaskandinaavlased, kes räägivad osaliselt norra keelt, osaliselt soome keele kveeni murret ja saami keelt). Kokku oli delegaate umbes 50, sealhulgas Europarlamendi saadik István Szentiváni, endine Ungari suursaadik Venemaal ja Singapuris György Nanovszky, tuntud keeleteadlane Péter Domokos, Mari Nõukogu esimees Onjõža Vladimir Kozlov (Laid Šemjer). Nagu I. Szentiváni oma etteknades märkis, on rahvussuhete olukord Komi Vabariigis kõigist Venemaa piirkondadest kõige parem. Kuid mitte kõikjal ei lähe asjad nii siledalt. Negatiivse näitena tõid mitmed esinejad olukorra Marimaal. Vestluses Kominarod.ru korrespondendiga nentis "peamari" Vladimir Kozlov, et elu pole Marimaal mitte ainult lihtsalt halvemaks läinud, vaid ka ohtlikumaks. Talle endale tungiti kallale, tema poolt juhitav mari klassiku Valentin Kolumbi muuseum aeti oma ruumidest välja. Oma ettekandes tõi Laid Šemjer võimude ja rahva vahelise konflikti kohta uusi andmeid. Nagu teatas Eesti parlamendisaadik Katrin Saks, toimub detsembris Europarlamendis mari rahva olukorda käsitleva ettekande parlamendikuulamine.

Alles mõned päevad tagasi külastas Marimaad Komi inimõiguslaste organisatsiooni "Memoriaal" esimees Igor Sažin, kes lülitati inimõigusorganisatsiooni "Helsingi grupp" komisjoni koosseisu, uurimaks olukorda kohapeal. Nagu Igor Sažin meile ütles, kohtus komisjon nii opositsiooni kui võimude esindajatega (ainult haridusminister keeldus kohtumisest). Sõktõvkari inimõiguslase hinnangul on vabariigis puhkenud konfliktil mitte niivõrd rahvuslik, kuivõrd poliitiline varjund - vabariigi võimud ei ole osanud rahvus-eliidiga koostööd teha ja püüavad seda marginaliseerida: "Kui meil Komis kiusataks taga näiteks Vladimir Markovit, tekiks täpselt sama olukord ja rahvuslikud pinged puhutaks kohe üles." Samuti märkis Igor Valentinovitš, et marid on komidega võrreldes lõunapoolsem ja kuumaverelisem rahvas. Rünnakud opositsiooni vastu on aga tõepoolest ägedad: põlualuseid ajakirjanikke ja ühiskonnategelasi pekstakse regulaarselt, suletakse võime kritiseerivaid ajalehti, neist esimesena keelustati tuntud soome-ugri-teemaline ajaleht "KUDO+KODU".

Praeguseks on kinni pandud juba 10 väljaannet. Kui väljaandmist püütakse teostada väljaspool vabariiki, siis Marimaa võimud ostavad tiraaži kokku ja hävitavad selle. Viimastel aastatel on vabariigis pekstud ja isegi tapetud tuntud inimesi: opositsioonitegelasi, sõltumatuid ajakirjanikke ja toimetajaid. Ametlikes väljaannetes aga on hakanud ilmuma mari rahvusliidreid halvustavad artiklid, näiteks ajalehes "Marijskaja Pravda" trükitud plakat "Oranž-kutanid (oranžid tagumikud) ei lähe läbi".

Opositsiooniesindajaid nimetatakse "kretiinideks"ja "CIA kaastöötajateks". Siiski on Sažini sõnul Marimaal ka positiivset, näiteks tegutseb viis rahvuskeelset teatrit ja mari keeles ilmub 11 väljaannet, nii niidu- kui mäemari keeles, on suurenenud marikeelsete raadiosaadete maht.

Muide seisavad keelte kadumise probleemiga silmitsi mitte ainult soome-ugri, vaid ka mud rahvad. Szombathely Pedagoogilise Instituudi uralistikakateedri juhataja János Pusztay rõhutas oma ettekandes, et keelte säilitamiseks peab rahva ja võimu tahte ühendama. Näitena tõi ta Iisraelis taaselustatud ivriidi, samuti toimub praegu kõmri keele taassünd Wales'is. Huvitaval kombel on waleslaste kogemust üle hakanud võtma udmurdid. János Pusztay soovitas ka ühendada ühtsesse võrku Venemaa ja Euroopa soome-ugri ülikoolid, et teha keeleteadlaste vahetust ja kutsuda välismaalt kolleege. Niimoodi saaks tõsta Venemaa kõrgkoolide taseme rahvusvaheliste standarditeni ning tegelda keeleõpetuse tänapäevase metoodikaga, samuti saaks luua Euroopa soome-ugri keelte instituudi. Pusztay kinnitusel on Europarlament ja mitmed Venemaa kõrgkoolid selle ettepaneku juba heaks kiitnud.

Artur Artejev

Allikas: Kominarod.ru

Pilt: Nadežda Baženova