The Economist: Soomeugrilaste venestamine

04.12.2005

Majandusajakiri The Economist avaldas Venemaa soome-ugri rahvaste kehvast olukorrast kaheleheküljelise artikli, mis on mõjukuselt ehk samaväärne europarlamendi maikuise resolutsiooniga.

Venemaa presidendi Vladimir Putini äsjase teate valguses, et välismaalt rahastatavad organisatsioonid tuleb võtta suurema kontrolli alla, kinnitas Kremlile lähedalseisev veebiportaal news12.ru, et eriti põhjalikult hakatakse uurima maride toetuseks loodud ühendusi. Economisti hinnangul on soome-ugri telg maailma poliitikas siiski pigem kurioosum kui vandenõu Venemaa vastu. 

Kui eestlased ja soomlased on tõesti lähedased, on sidemed ungarlastega pigem sentimentaalsed. Samas kinnitab lähedust keel - filoloogid on leidnud 200 sõna, millel nimetatud kolmes keeles on ühiseid juuri. Tähelepanuväärne, et koguni 55 neist on seotud kalastamisega. 

Et eestlased on tõusnud peamiseks soome-ugri rahvaste kaitsjaks, pole Economisti arvates üllatav. Poleks N Liit 1991 kokku varisenud, võinuks eestlasi ja eesti keelt oodata sama saatus, mis nende sugulastel Venemaal. 
Suurim oht Venemaa soome-ugri rahvastele on lingvistiline ¹ovinism, mis väljendub vene keele pealesurumises. Mari noored on pandud olukorda, kus elus edasijõudmiseks peavad nad valima oma esimeseks keeleks vene keele.

Eesti on püüdnud seda protsessi peatada ja õpetada noortele oma keele tähtsustamist. Üks sellekohaseid programme on sugulusrahvaste noortele Eestis ülikoolihariduse võimaldamine. Samas on see kaasa toonud uue probleemi - vaid pooled ligi sajast Eestis hariduse saanust on naasnud oma kodumaale. 

Samas on näha ka positiivseid märke: Mari Eli vabariigis on käivitatud marikeelne raadiojaam, kus ei mängita mitte ainult marikeelset rahvamuusikat, vaid ka räppi. Ehk aitab just see noorte seas emakeele prestii¾i tõsta.

Allikas: Eesti Päevaleht