JAAK PROZES: Soomeugrilased peidavad end külades

29.01.2006

Venemaa soomeugrilased on valdavalt maarahvas, näiteks Mari Vabariigi Mäemari või Morko rajoonis on nende osatähtsus maaelanikkonnast ligi 90 protsenti.

Linnaelanikkonnast on soome-ugrilasi valdavalt alla 20 protsendi. Peamiselt on tegemist esimese põlvkonna linlastega, kes on sündinud maal. Seega on soome-ugrilaste igapäevaelu maaeluga tihedalt seotud, ilmselt pole täiskasvanud soomeugrilast, kel poleks oma maatükki kõpitseda ja sealt talvevarusid täiendada. 

Praegu elab sealne maaelu aega, mis meenutab meie 1990. aastate algust - toimub kolhooside lagunemine, spetsialiseerumine konkreetsetele valdkondadele, tekivad väikefirmad ja peremehedki. Peremehi leida on aga raske, sest 80 aastat kolhoosiaega ja traditsiooniline külakogukond teevad oma töö. 

Maal valitsev tööpuudus ja väikesed palgad on kaasa toonud uue linnastumislaine. Rahvusliikumiste liidrid näevad selles suurimat ohtu rahvuskeeltele, sest külad valguvad noortest tühjaks. See toob omakorda kaasa koolide sulgemise, mis pea kõikjal soome-ugri aladel toimubki. Edasi on vaid aja küsimus, mil külad ühendatakse ehk väiksem küla maha lõhutakse ja sealsed elanikud ümber kolitakse. Pole ju väikekülas, kus paarkümmend suitsu, mõtet elektrit ja gaasi hoida.
 

Mari keel kuni bussipeatuseni 

Külades aga, nagu öeldud, kõneldakse valdavalt soome-ugri keeli, ka külakoolis on üks või teine soome-ugri keel õppeaineks. Linnades on aga selliseid koole mõni üksik, näiteks Udmurdi Vabariigi 750 000 elanikuga pealinnas I¾karis (I¾evskis) on kaks sellist kooli. Seega on sealsel maaelul tugev rahvuslik spetsiifika, mille tahtmatu, mõnel puhul aga tahtliku väljasuretamisega kohalik võim tegelebki. 

Öeldakse, et mari keelt kuuleb kuni bussipeatuseni. Praegu on veel nii, et mari küla räägib mari keelt. Viimaste aastate jooksul vähenenud rahvuskeelse massimeedia ja kirjanduse tarbimine ning venekeelse interneti ja televisiooni võidukäik ähvardab aga paari põlvkonnaga mari keele maride suust ära võtta. Tasapisi toimub see maalgi. Kuidas aga välja arendada rahvuslik ja rahvuskeelne soome-ugri linnakultuur, seda ei teagi. Ilmselt on selles soome-ugri rahvaste tuleviku võti.

Jaak Prozes

Allikas: Eesti Päevaleht