Zugura Rahmatullina: "Tunda heade naabrite emakeelt on rahvustevahelise rahu ja üksmeele pant"

30.01.2006

Praegusel ajal kujutab paljukultuurne Ba¹kortostan endast rahvustevahelise rahu ja üksmeele lootustandvat saarekest. Vabariigis teostatakse tõsist ja järelekaalutud rahvuspoliitikat, milles olulist osa mängib ka haridussüsteem. Järgnevalt annab Ba¹kortostani haridusminister, filoloogiateaduste doktor professor Zugura Rahmatullina intervjuu, mille teemaks on riigi- ja emakeeleõpetus vabariigi haridusasutustes. 

- Zugura Jaganurovna, kes õpib meie vabariigis rahvuskeeli ja kuidas?

- Juba korduvalt on meedias ära märgitud, et õpitavate keelte arvu poolest jääb Ba¹kortostan alla ainult mägikeelte ja murrete poolest ülirikkale Dagestanile. Meie vabariigi koolides toimub üldine õpe praegu kuues keeles ning lisaks on veel 14 rahvuskeele tunnid. Koole on vabariigis kokku 3125, millest rahvuskeelseid on 1408. Rahvuskoolid on tatarlastel, ba¹kiiridel, t¹uva¹¹idel, maridel, udmurtidel ja teistel. Gümnaasiumitasandil on vabariigi 112 gümnaasiumist 42 ba¹kiiri-, 11 tatari- ja 1 t¹uva¹ikeelne. Meeldiv on tõdeda, et Vene Föderatsiooni projekti Haridus raames antava käesoleva aasta Presidendi preemiale kandideerivad väärikalt ka rahvuskeelsed koolid. Viimase 15 aasta jooksul on rahvuskoolide arv kasvanud 1,7 korda ning õpitavate keelte arv on kahekordistunud. 

- Zugura Jaganurovna, kuidas on rahvuskeelte õppega mujal Venemaal?

- Venemaal on 12 kooli, kus õpitakse ukraina keelt. Nendest 9 asub Ba¹kortostanis. Võrdluseks: näiteks Stavropoli ja Krasodari krai sajad tuhanded ukrainlased saavad ukraina keelt õppida vaid mõningates pühapäevakoolides. Udmurtias hakkasid lapsed udmurdi keeles õppima vaid mõned aastad tagasi, meil aga on udmurtide kompaktse asustuse piirkondades seda õppe- ja õpitava keelena kasutatud kogu aeg. 
Tatarstanis elab 20 tuhat ba¹kiiri, kuid emakeele õppimine algas vaid pisut üle 3 aasta  tagasi pühapäevakoolis, samas kui Ba¹kortostanis on tatarlastel kogu aeg olnud omakeelse õppe võimalus. 
Sverdlovski oblastis, kus elab üle 180 tuhande tatarlase ja umbes 40 tuhat ba¹kiiri, ei toimu üldse mingit keeleõpet. Permi oblastis elab üle 60 tuhande ba¹kiiri, kuid ba¹kiiri keele asemel saavad nad õppida vaid tatari keeles. Meie suureks kurvastuseks suleti T¹eljabinski oblastis Magnitogorskis viimane ba¹kiiri keelt õpetanud kool. Samuti kaotati nad ära Saraatovi oblastis. 

- Millised on Teie juhitava ametkonna edasised tegevusplaanid rahvuskeelse hariduse osas?

- Ba¹kortostani Haridusministeerium tegeleb selles osas paljude küsimustega: rahvushariduse õigusliku baasi arendamine, emakeeles õppimiseks tingimuste loomine, riigikeelte õpe, andekate noorte väljaselgitamine, rahvuskoolide õppekavad, rahvuskeelte ja riigikeelte õppe üle teostatav järelevalve, rahvuskeelse haridussüsteemi juhtimise parandamine ning väljaspool Ba¹kortostani elavate ba¹kiiride emakeeleõpe.  Igaüks nimetatud teemadest vääriks omaette arutlust ja isegi uurimist, sest rahvushariduse sfäär on keeruline, mitmetahuline ja delikaatne. Kuid juba võime teha ka mõningaid kokkuvõtteid. Õppeaastal 2005-2006 on mittevenelastest õpilaste arv, kes emakeelt õpivad, suurenenud 70 protsendini, 25 kooli lisandusid emakeele tunnid. Oma emakeelt õpivad praeguse seisuga 91 % ba¹kiiri, 60% tatari, 53,4 % t¹uva¹i, 61,2 % mari, 64,6 % udmurdi ning 21,1% mordva rahvusest lapsi. 

- Olümpiaadid erinevates ainetes on ikka õpilastele heaks stiimuliks. Kui aktiivsed on lapsed emakeeleolümpiaadidel?

- Ba¹kiiri, tatari, t¹uva¹i, mari ja udmurdi keele olümpiaadide abil me otsime andekaid lapsi. 2005. aastal võttis neis osa kokku 500 õpilast. Igal aastal toimub ka regioonidevaheline ba¹kiiri keele olümpiaad, millest võtavad osa T¹eljabinski, Orenburgi, Samaara, Kurgani ning Sverdlovski oblasti, samuti Tatarstani õppurid.  Meie vabariigi rahvuste esindajad aga osalevad T¹uva¹¹ia, Mari Eli, Udmurtia ja Tatarstani vastavatel olümpiaadidel. Aastal 2005 sai Mi¹kini rajooni võistkond mari keele regioonidevahelisel olümpiaadil 1. koha; Djurtjulini, Al¹ejevi ja Ku¹narenkovski rajoonide esindajatest koosnev võistkond aga 1. koha Kaasanis tatari keele olümpiaadil. Järelikult on Ba¹kortostani maridel ja tatarlastel parem emakeele oskus kui oma ajaloolisel kodumaal elavatel noortel.   

- Kuidas on lahendatud emakeeleõpetajate ettevalmistamine ja nende professionaalsete oskuste arendamine?

- Rahvuskeelte õpetajatele korraldatakse vabariiklikke teaduslik-praktilisi konverentse, mis tegelevad metoodika ja pedagoogilise kogemuse vahendamise ning edasiandmisega.  Alates 1996. aastast korraldatakse regioonidevahelist konkurssi "Ba¹kiiri keele ja kirjanduse Aasta Õpetaja", mis on õpetajate taseme tõstmisel väga oluline.  Kahjuks pole paljudesse koolidesse veel sisse viidud rahvuskeelte õpetamise kuraatori koosseisulist töökohta. Kuna on alanud järgmise õppeaasta kaadrite komplekteerimine, on tingimata vaja selle probleemiga tegelda, leida keeleoskajaid õppematerjale tundvaid spetsialiste, kes oskaksid õpetajatele osutada pädevat metoodilist abi. 
Vabariik ise aga lahendab keeleõpetajate kaadri küsimusi 9 kõrgema ja keskeriõppeasutuse abil, mis valmistavad ette 9 keele õpetajaid. Alates 2002. aastast käivad Ba¹kiiri hariduse arendamise instituudis edukalt ba¹kiiri keele õpetajate kursused, kust 145 õpetajat on juba saanud teise kõrghariduse diplomi.  

 - Kuidas on lood ba¹kiiri keele riigikeelena õppimisega,  on see kõigile ette nähtud?

- Vastavalt Ba¹kortostani Haridusseaduse uue redaktsiooni 7. artiklile on 2005-2006. õppeaastast 
ba¹kiiri keel riigikeelena kavas nii üld-, alg- kui ka kutsekoolides, baasõppekavade poolt ette nähtud mahus. Kõikides riiklikult akrediteeritud  haridusasutustes reglementeeritakse vene ja ba¹kiiri keele, s.t. riigikeelte õppimise programm, mille on kinnitanud vabariigi Haridusministeerium ja/või  mis vastab riiklikele standarditele. 
Peab märkima, et ba¹kiiri keele riigikeelena õpetamise osas jääme me veidi oma naabritele alla: ainult 40 protsenti mitteba¹kiiri õpilasi õpib praegu ba¹kiiri keelt.  Ministeeriumis oleme moodustanud  töörühma, mis selle probleemiga igakülgselt tegeleb. 1998. aastast pärit õppeplaanid ja uued baasõppekavad vajavad samuti muudatusi. Eesmärgiks on õpetada ba¹kiiri keele 2 tundi nädalas 1. kuni 11. klassini kõikides koolides. Vene keele õppe maht on föderaalse haridusministeeriumi  poolt juba määratud ning ei muutu. Teiste rahvuskeelte õpet ei vähendata. 

Ba¹kiiri keele õppe sisseviimine toimub järkjärgult, vastavalt konkreetse haridusasutuse valmisolekule kaadrite ja metoodika osas. Oleme uurinud ka täiendava pedagoogilise kaadri vajadust ning tellinud ba¹kiiri keele õpetajaid juurde.  Rajoonide ja linnade haridusosakondade juhid koos koolijuhtidega peavad tegema värskeltdiplomeeritud keeleõpetajate hulgast sobiva valiku, võtma vastu uusi spetsialiste,  aitama neil kohaneda, lahendama ka korteriprobleeme. 

- Kas ba¹kiiri keele riigikeelena õpetamine mitteba¹kiiridele ei kutsu esile lastevanemate vastuseisu?

- Mis puutub oma emakeele õppimisse, siis selles vältimatuses praegu enam ei kahelda. Küll aga tekib tõepoolest osadel mitteba¹kiiri inimestel probleem meie vabariigi riigikeele, ba¹kiiri keele osas.  Lastel on tänapäeval palju "valeõpetajaid ja ? kasvatajaid": tänav,  massimeedia, popkultuurimõjuline "mussy-pussy"-stiilis televisioon ja raadioeeter.   Meil on veel palju teha, et jõuda selleni, mida on rõhutanud meie  vabariigi president: et iga uue põlvkonna inimene ühendaks endas arukuse, hinge, patriotismi ja valdaks vähemalt 3 keelt - emakeelt, vene keelt ja mingit võõrkeelt. 

Vanasti õpiti paljudes perekondades, ja mitte sugugi ainult aadlike juures, kuni viit ja rohkemat võõrkeelt. Sellised säravad ba¹kiiri kultuuriinimesed nagu Ahmet-Zaki Validi, Ma¾it Gafuri, Riza Fahretdinov oskasid mitmeid keeli ja olid avara silmaringiga. Selliseid näiteid on massiliselt. Keelte ja kultuuride tundmaõppimine rikastab inimest, teeb teda kõlbelisemaks, parandab mälu, loogilist mõtlemist ja kommunikatsioonioskusi, laiendab sõnavara. 
Meie vabariigis elavad juba ammustest aegadest kõrvuti sõbralikud naaberrahvad ja heade naabrite keele tundmine on austuse märgiks eeskätt iseenda vastu, oma rahva ja tavade vastu, kuid see on samuti ka rahvustevahelise rahu ja üksmeele pant. 

Gulnaz ©araflislamova

Allikas: Bashinform